Kolmas postitus

Kui paljudel on kodudes olemas sellised raamatud nagu ENE-d, ENEKE-sed ja muud sarnased teatmeteosed? Suure tõenäosusega on nende omanikeks veel vanema põlvkonna inimesed. Näiteks vanavanemad.  Üllataval kombel on ka mul üks kümnest raamatust koosnev komplekt olemas. Täpsemalt ENE, mis on välja lastud mingil hetkel nõukogude liidu ajal. Reaalset kasutust leidis see komplekt umbes 20 aastat tagasi, kui algklassides oli vaja referaati kirjutada ja sealt sai suure otsimise peale vajaliku informatsiooni kätte. Arvata võib, et praegused 15 aastased pole nendest raamatutest kuulnudki ning neil oleks keeruline neist vajaliku informatsiooni leida. Oleme ausad, ka minul on raamatust midagi keerulisem otsida, kuna puudub kombinatsioon CTRL+F.

Mis põhjustel on teatmeteosed ajalukku minemas ning miks peetakse Wikisid paremaks?

Üks põhjuseid on informatsiooni muutumise ja täienemise kiirus Wikides võrreldes raamatutega. Näiteks ENE-sse täiendava informatsiooni lisamine või olemasoleva informatsiooni muutmine võtab aastaid aega ning eeldab uute eksemplaride trükkimist(puude kulu) ja inimeste poolt ostmist(raha kulu). Peale uue eksemplari välja laskmist ei saa keegi taaskord kindel olla, et lisatud informatsioon on ajakohane või sellele pole juurde tulnud veel uuemat informatsiooni. Lisaks on Raamatute levimine üle maailma aeglane.

Wikidega on asi palju kiirem ja lihtsam. Võtame näiteks rooside kasvatamisel haigustega võitlemise. Ütleme, et Peruus avastab Miguel, et mango mahlaga rooside kastmisel ei tule roosilehtedele pruune laike(ei jää haigeks). Oma avastuse jagamisek kirjutab ta selle kohta Wiki artikli ning loetud tundidega on see informatsioon levinud üle maailma kõikidele interneti kasutajatele, kes soovi korral leiavad selle konkreetse informatsiooni interneti vahendusel ülesse. Järgmiseks avastab Jing-Jing Hiinast, et mangomahlale riisipulbri lisamine peletab eemale ka satikad ning tema lisab Migueli poolt loodud wikile täiendavalt oma informatsiooni.

Teine põhjus on seotud esimese põhjusega. Nimelt kiirem wikide täiendamise võimalus annab ka suurema ja täpsema informatsiooni konkreetsete teemade kohta. Teatmeteoste informatsioon on kahjuks paberile pandud ning seda enam ei täienda ja muuda muud moodi, kui uue täiendtrükki välja laskmisega.

Kolmandaks põhjuseks on otsimise kiirus Wikidest võrreldes teatmeteostega. Seda vähemalt, siis kui inimene oskab otsingusse õigeid sõnu kirjutada. Arvutite puhul on CTRL+F kombinatsioon enamikel käe sees ning otsingu tulemus kuvatakse ekraanile sekunditega erinevalt teatmeteostes, milles tuleb põhjalikult jälgida teksti ning leida õige koht silmadega ülesse. Viimane tegevus võtab üsna kaua aega, kui tegemist on eriti peenikese tekstiga.

Antud postitust alustasin ma küll väitega, et erinevad teatmeteosed on kodudes olemas pigem vanematel inimestel, kuid see ei tähenda, et nad neid enam kasutavad. Siin kohal saan tuua näite elust enesest, kus umbes 5 aastat tagasi vastas üks minu vanaemadest minu küsimuse peale järgnevalt: “Googelda“. Ehk otsi mõni Wiki, kus on sulle vastus olemas. Sarnast vastust kuulsin ma ka täna 02.03.2017 oma teiselt vanaemalt ühe teise küsimuse kohta. Hetke seisuga kasutavad mõlemad arvuteid igapäevaselt ja endale vajaliku informatsiooni leiavad nad omal käel ülesse. Ehk tegelikult on Wikide tõus muutnud ka inimesi, kes eelistavad aina enam Wikisid, just tänu ajakohasele ja täpsemale informatsioonile ning selle leidmise kiirusele võrreldes teatmeteostega.