Üheksas postitus

Tänaseks postituseks lugesin läbi Eric S. Raymondi kirjutise nimega "Hacker HOW-TO". Täpsemalt küll versiooni 1.50-i(viimane versioon) ja eesti keelse variandi, mille tõlkijaks inglise keelest on Kaido Kikkas. Nagu ka autor korduvalt kirjutas, siis ei tohi häkkimist segi ajada kräkkimisega, kuna tegemist väga erinevate tegevustega. Õnneks on ta omalt poolt hästi kirja pannud, mis on häkkimine ning mis juhtub kräkkeritega.

Minu silmis on tegemist reeglite kogumiga, mille järgimine suure tõenäosusega aitab soovijal muutuda häkkeriks. Eraldi tooksin ma välja peatüki: "Häkkerlik suhtumine", kuna sinna kirjutatud punkte saab väga edukalt rakendada paljudel muudel elualadel ning reaalselt peakski seda tegema. Kindlasti on teistes valdkondades jätkuvalt lahendamata probleeme ning samuti on olemas juba mingid lahendused, mida saab alati paremaks muuta. Samuti on üsna keeruline, kui mingis valdkonnas tegutsevad inimesed, kes on ebakompetentsed ning ei soovigi ennast kuhugi poole arendada.

Peatükis "Häkkeri põhioskused" kirjeldatud punktid on juba väga põhjalikult seotud arvutite ja programmeerimiseks. Kogu peatükist on näha, et autor on aja jooksul kasutanud erinevaid programmeerimiskeeli ning olnud avatud ka erinevatele muutustele. Hea näide oli Java-st loobumine Pythoni kasuks. Kahjuks leidsin ka lingi LISP keelel, mis ei viinud kuhugi.

Selles peatükis on räägitud ka inglise keele kasutamisest ja korrektsest kirjutamisest. Eesti keele kahjuks on seis selline, et erinevate erialaste küsimuste lahendamiseks on võimalik inglise keeles palju rohkem abi saada, kui eesti keeles. Tänu sellele ei kasuta ka mina oma töös eesti keelset tarkvara ning automaatselt otsin inglisekeelseid foorumeid, kui vajan mingile küsimusele vastuseid.

Peatükk "Staatus häkkerikultuuris" võtab üsna tabavalt kokku tänapäevase koostöötamise(collaboration) kultuuri ja kombed. Aga võibolla sai tänapäevane koostöötamine alguse omaaegsest interneti loomisest. Igal juhul on tegemist mõistlike reeglitega ja variantidega, kuidas on võimalik silma jääda ja teistele reaalselt kasulik olla, kui selleks on soovi ja tahtmist.

Kokkuvõtteks leidsin ma, et artiklis toodud suhtumise poolest võiksin ka mina olla häkker, kuid huvi puudumine programmeerimise ja UNIX/Linux süsteemide vastu lõpetavad selle võimaluse väga ruttu ära. Selle asemel rakendan loomise ja parendamise suhtumist ettevõtetes, kus töötan ning hindan neid inimesi, kes reaalselt loovad uusi lahenduseid IT probleemidele(häkkeritele).