Kaheksas postitus

Seekordses postituse kirjutan ma kahest Infotehnoloogia valdkonnas tegutsevast juhist ning sellest millise juhitüübi esindajate jaotusesse nad minu arvates võiksid kuuluda. Kuna tegemist on inimestega, kellega pole mul olnud au kohtuda ja kelle alluvuses pole ma samuti töötanud, siis on mu arvamus väga subjektiivne.

Esimeseks infotehnoloogia sektoris töötavaks juhiks valisin ma Eestis väga tuntud inimese nimega Andrei Korobeinik. Lisaks poliitikas tegutsemisele ja Eesti maleliidu juhtimisele on ta ka seotud infotehnoloogia alaste ettevõtete juhtimisega ning IT projektidesse investeerimisega. Avalikuse silmis sai ta suurema tuntuse aastal 2005, kui müüs enda loodud tutvus/suhtlus keskkonna rate.ee.

Selleks, et mul oleks võimalik teda kindlasse juhitüübi jaotusesse paigutada, lugesin ma läbi erinevad artiklid, mis on temast kirjutatud ja avaldatud ning tuletasin meelde ka saatest ”Mis? Kus? Millal?” meelde jäänud seigad. Paraku ei teinud see ülesannet lihtsamaks, kuna heal juhil on tavaliselt mitu tüüpi esindatud nagu ka Andrei Korobeinikul. Seetõttu lähtusin sellest, mille ta 2002 aastal oma meeskonnaga lõi(Rate.ee) ning leian, et tema puhul on tugevalt esindatud “arengumootori” juhitüüp. Tegemist oli siiski keskkonnaga, mis oli Eestis loodud enne praeguseid tuntuid keskkondi.

Teiseks Infotehnoloogia juhiks valisin Lee Kun-hee, kes on Samsungi esimees. Ka tema puhul on tegemist juhiga, kes esindab mitut juhitüüpi, kuid konkreetsel juhul osutus valituks juhi(leader) tüüp. Põhjus peitub selles, et tal on esimeheks olemesi ajal olnud korduvalt paigas plaanid ja sihid, kuhu soovitakse Samsungiga välja jõuda. Üks sihtidest oli arendada Samsung aastaks 2000 maailma tasemel ettevõtteks ning mitte jääda “veel üheks Korea ettevõtteks”. Teine siht oli Samsungi mobiiliseadmete kvaliteedi tõstmine, mille suunas liikumise üheks näiteks kirjeldan järgmist juhtumit.

Nimelt kinkis Lee 1995 aastal uusaasta pidustuste ajal mobiiltelefone, kuid kuulis, et need ei tööta. Peale sellist ebameeldivat olukorda läks ta Gumi tehasesse ning lasi hunnikusse korjata umbes 150000 telefoni. Samuti organiseeriti kõik tehase töötajad selle hunniku ümber ning peale seda pandi kogu hunnik põlema. Peale tule kustumist lausus Lee: “If you continue to make poor-quality products like these, I’ll come back and do the same thing.”. Aktsioonist oli kasu ning toodete kvaliteet paranes tunduvalt, kuni eelmise aastani, kus Galaxy note 7 akud hakkasid plahvatama.